Kuna see oli meie klubi viimane kokkusaamine, siis meenutasime klubis toimuvaid tegevusi, tuletasime meelde teemasid, millel oleme rääkinud, naljakaid situatsioone ja huvitavaid hetki. Täitsime vajalikud tagasisideankeedid ära ja jagasime mõtteid, kuidas võiks oma eesti keele oskust edasi arendada.
Valitses ühine meel, et eesti keele ja kultuuri tundmise klubid peavad tegutsema kindlasti ka edasi, kuna meie klubirahvas jäi igati rahule toimunuga ning rõõmuga on valmis järgmisest õppeaastast kaasa lööma. Eelviimasel kohtumisel rääkisime kirjandusest ja klubiliste eelistustest lugemisel. Miks inimesed loevad? Mille järgi valivad nad endale raamatuid? Kas internet asendab tulevikus raamatut või mitte? Igaüks jutustas oma lemmikraamatust, kuidas see mõjutas teda, aitas leida vastuseid paljudele küsimustele, aega sisustada või avardas tema silmaringi.
Rääkisime ka sellest, kui tihti meie klubi osalejad loevad või lugesid raamatuid oma lastele. Lugemine on vajalik ja tähtis tegevus mõttemaailma ja kujutlusvõime arendamiseks. See õppekäik läks plaanitust teisiti, kuna ainult bussis saime teada, et päevane noorte tantsu-ja laulupidu jääb ära. Kohe koostasime uue kava ja otsustasime külastada mitu muuseumit.
Esimene oli meil Eesti Panga muuseum. Muuseumi väljapanek koosneb kirjalikest tekstidest ning animatsiooni- ja videoklippidest. Põnevale vaatamis- ja lugemismaterjalile lisaks on võimalik oma teadmisi proovile panna erinevates mängudes. Näiteks võib testida oma teadmisi, kuidas kontrollida raha õigsust ning teha vahet ehtsal ja võltsitud rahatähel, prognoosida majanduse arengut või tutvuda erinevate Eesti Vabariigis käibinud maksevahenditega. Pärast seda kinnitasime keha Lidos ning ees ootas meid teise muuseumi külastamine. Tallinna Legendid on seiklus, mida pole võimalik sõnades ümber jutustada. Tunnet, mis tekib ajamasinal minevikku kihutades, peab ise kogema. Vaid Tallinna Legendide võlumaailmas on võimalik tõusta vast valminud Oleviste kiriku kõrgesse torni, kõndida mööda katkust laastatud tänavaid, laskuda inkvisitsioonikohtu sügavatesse keldritesse, kuulata näkikaevust kostvat imetabast laulu, valuleda koos Neitsitorni müüritava tütarlapsega noore elu kaduvuse pärast, viibida ülbe parun Johann von Uexkülli hukkamisel, avastada sünge algkeemiku töötoas himuralt maitsev martsipan ja laulda ühes palgasõduritega uljast lahingulaulu. Teel tagasi jagasime oma muljeid. Arutluse käigus selgus, et muuseumide külastus pakkus kõigile tõelist huvi ja klubiliikmed olid õppesõiduga rahul. Selle kohtumise alguses jagasime mõtteid turvalisusest liikluses. Vestluse käigus vastasid inimesed järgmistele küsimustele, millist liiklusvahendit kasutavad klubi osalejad igapäevaelus kõige sagedamini, millist transpordivahendit peetakse kõige ohutumaks, millist ohtlikumaks. Kuidas klubilised igapäevases liikluses hakkama saavad?
Pärast pausi rääkisime, kui tähtis on muusika inimeste ja klubis osalejate elus, milline muusika paneb neid mõtlema, millist muusikat nad ei talu. Tutvusime eesti popmuusikaga ja avaldasime selle kohta oma arvamust. Kohtumise alguses jagasime muljeid õppekäigus Avinurme Elulaadikeskusesse. Kavas oli muuseumi ja kohaliku kiriku külastus, laastukorvi punumine ja mõnus õhtuoode. Pärast nautisime sealset loodust ja päikeseloojangut. Klubilised jäid igati rahule toimunud väljasõiduga.
Põhiteemaks oli meil täna klienditeenindus. Rääkisime, kust saab osta toiduaineid, kes teie peres poes käib ja kui tihti, kuidas valitakse kaupa, millega arvestatakse sisseostude tegemisel. Suhtlesime veidi aega teemal, miks ühed eelistavad suuri ostukeskusi, aga teistel on kombeks turul käia. Kõigile on tuttav juuksuriäri. Arutasime seda, kui tihti ilusalongis käiakse, kuidas valitakse endale meistrit, mis teenuseid võib juuksur osutada. Avinurme Elulaadikeskuses oli suurepärane võimalus mõistma hakata Avinurme piirkonna käsitöö eripära ja selle kandi unikaalsust.
Klubi osalejad tutvusid muuseumi ekspositsiooniga “Metsast sündinud elu”, kus giid jutustas kohalikust elulaadist ning vastas meie küsimustele. Kogenud meistri juhendamisel valmistasime ise traditsioonilist laastukorvi, käisime kohalikus Nikolai kirikus ja saime kuulata kiriku ehitamise lugu. Me nautisime värske lopsaka looduse ilu ja imetlesime avinurmikute käsitöötoodete kordumatust. Alguses rääkisime veidi sellest, millised elukutsed sobivad rohkem naistele, millised meestele, kas on selliseid elukutseid, mis sobivad ainult naistele või ainult meestele. Mis teeb meie tööd huvitavamaks? Mis motiveerib meid töötama? Rääkisime ka sellest, kui palju peab töötama, mis on kergem, kas ülemuse või alluva töö.
Pärast ajasime juttu olmest ja olmeprobleemidest. Millised olmeprobleemid on klubilistele olulised? Kas ja kuidas olmeprobleemid mõjutavad peresuhteid? Tegime rühmatööd tekivate situatsioonide lahendamiseks. Meenutasime ühiselt, milliseid teenindusasutusi klubi osalejad teavad, kui tihti neid külastavad ja milleks neid asutusi vaja on? Rääkisime klubis sellest, kuidas kollektiivis käituda ja kuidas omavahelised suhted mõjuvad töö laabumisele. Osalejate arvates peavad töötajad tundma, et neid vajatakse ja et neile usaldatakse vastutusrikkaid ülesandeid. Sõbralik kollektiiv on heaks motivatsiooniallikaks.
Iga klubiline püüdis ette arvata oma perspektiivi töömaailmas, vastates küsimusele – kus ja kellena näete ennast kahe aasta pärast. Kindlasti edu saavutamiseks tuleb pidevalt tegeleda enesetäiendamisega ning igasugused koolitused on üks vajalikest sammudest selles suunas. Arutasime ka seda, kas on selliseid ameteid, mis sobivad ainult meestele või ainult naistele. Kas naistel tuleb enne karjääri teha ning alles siis perest mõelda? See on tänapäeval küllaltki tõsine ja aktuaalne küsimus, kumb on tähtsam – kas karjäär või õnnelik pere. Töömaailma mõiste on hästi lai.
Kui inimene otsib uut või paremat tööd, peab ta oskama CV õigesti kirjutada, ennast ette valmistama töövestluseks, oskama oma tugevusi esile tooma. Meie osalejad väljendasid aktiivselt oma positsioonid ning koostasid dialoogid personaliosakonna võimaliku esindaja ja töökohale kandideerija vahel. Kui inimesel on juba töökoht olemas, arutasime , mis töö on meelepärane, mis tööülesandeid tuleb täita ühel või teisel ametikohal, kas töö peab olema ka hobi, kas palga suurus on määrav töökoha valikul. Kas ideaalne töökoht on olemas? Võib olla on ta selline, kus tööd ei peaks üldse tegema, ei peaks kohal käima ja raha makstakse niisama -? Ning kuidas teie sellele vastaksite? |
Eestvedajad
Jelena Ohakas ja Dmitri Kolotuškin Archives
September 2017
Categories |