Kahekümne neljas kohtumine Meie keeleklubi viimane kohtumine leidis aset restoranis Pärl, sest otsustasime veeta viimased tunnid reaalse elu olukorras. Kõigepealt tutvusime eestikeelse menüüga, küsisime ettekandjalt nõu roogade koostisosade kohta. Pärast valis igaüks endale meelepärase roa ja soojas vestlusringis vahetasime muljeid poole aasta jooksul toimunu kohta. Osalejad avaldasid arvamust, mis meeldis ja mis oli alguses raske. Vestlesime ja tuletasime meelde keeleklubis käinud külalisi ning nendega koos veedetud tegevusi. Kõige meeldejäävam oli kunstniku ja apteegi juhataja kohtumine, sest saadi teada palju uut ning joonistamiskogemus üllatas paljusid. Klubilised avaldasid seisukohta, et neil kadus keelebarjäär ning nüüd julgevad nad rohkem kasutada eesti keelt oma igapäevaelus. Tulevikuks sooviti rohkem pöörata tähelepanu igapäevaelus ettetulevatele fraasidele, sest paljud on võimelised jutustama kino või lavastuse külastamisest ning ümber jutustama nähtu sisu, kuid kõige raskem on väljendada oma arvamust või kirjeldada seda, mida tehakse igapäevaselt. See oli tore soovitus eestvedajatele. Kohtumise teises osas meenutati nähtud teatrietendusi ja kõigil oli hea meel selle üle, et nüüd on meie linnas veel üks kultuuriasutus, kus rohkem tegevusi on eestikeelsed. Pärast vahetasid klubilised veel muljeid oma eraelus toimunust. Saime teada, et ühel olid lapsed ostnud uue korteri ning ta käis nädalavahetusel soolaleivapeol, teine oli täiendanud oma kollektsiooni soovitud esemetega ning nüüd tegeleb rohkem oma harrastusega. Mõnusas vestluses selgus, et kõigil on kahju, et nii tore ja sõbralik ajaviide lõpeb, sest teisipäevased õhtupoolikud uute tuttavate seltsis olid põnevad ja asjalikud. Kuues õppekäik See oli meie klubi viimane õppekäik. Väga kahju! See õppekäik koosnes kolmest erinevast üritusest. Me külastasime Vaba Lava teatrikeskust Narvas, Tartu Ülikooli Narva Kolledźis toimunud filmi esilinastust ja Raadio 4 Narva stuudiot. Vaba Lava ruumides viis õppekäigu läbi üks meie klubi liikmetest, kuna nüüd töötab ta seal. Õppekäigu alguses kuulsime veidi hoone ajaloost, pärast käisime teise korruse saalides, näitlejate ruumides ning vaatasime teatrikeskuses asuvat hostlit. Huvitav oli näha suures saalis asuvaid istmeid, sest need on väga kaasaegsed ja neid saab väga kergelt kokku panna, ühe nupuvajutusega, ja see ruum muutub suureks saaliks. Meeldiv oli ka ruumide värvivalik, sest iga ruum oli oma värvi: roheline, must, kollane, punane. See muutis maja palju hubasemaks. Õppekäigu teises osas saime ülevaate ka maja eesseisvatest üritustest ja külalisetendustest, mis äratas klubilistes huvi ning tekkis soov ka tulevikus siia majja veel tagasi tulla. Tartu Ülikooli Narva Kolledźis toimus dokumentaalfilmi „Narva hing: tuumalinn Narva“ esilinastus. Huvitav on teada saada oma kodulinna ajaloost inimeselt, kes on ise selle ülesehitamises osalenud. Sellel üritusel osalesid nii filmi tegelased kui ka Fredi Tomps, kes on arhitekt ja sõjajärgse Narva restaureerija. Film oli kakskeelne ja kajastas nii ajalugu, st enne sõjaaegset arhitektuuri kui sõjajärgset, ja ka tänapäeva elanike seisukohti. Peamiseks probleemiks oli meie linna makett, mida ei teata kuhu paigutada, et see oleks kõigile soovijatele nähtav. See üritus oli väga põnev ja hariv. Õppekäigu viimane osa oli Eesti Raadio 4 Narva stuudios, kus meie tuntud reporter ja ajakirjanik jutustas oma tööst ja tegemistest, saadete ja nende sisu valikust ning meediakanalite igapäevaelu probleemidest. Tore, et ta esitas ka meile küsimusi ning kommenteeris meie seisukohti oma vaatenurgast, selgitas, miks ja kuidas on raadios. Kõik olid väga huvitunud, vestlus kujunes harivaks ning me julgelt esitasime küsimusi ja avaldasime meelt. Viimane õppekäik oli väga tore ja huvitav. Kahekümne kolmas kohtumine 12. veebruaril 2019. a toimus meie keeleklubi viimane kohtumine Tartu Ülikooli Narva kolledži hoones. Kohtumise alguses rääkisid klubilised oma kogemustest kasutada eesti keelt oma igapäevaelus. Üks naine koostas kaebuse oma sõiduki remondi kohta, teine naine kasutas eesti keelt õigusaktidega tutvumisel, kolmas naine - turismimessil TOUREST 2019, mis toimus Tallinnas, Eesti Näituste messikeskuses. Tegime ülevaate värsketest möödunud ja selle nädala uudistest. Vaatasime videot, kuidas Freestyle-suusataja Kelly Sildaru suutis USA WORLD CHAMPS võistlusolukorras kolm korda ümber oma telje keerelda, mida ta polnud kunagi varem isegi harjutanud. Tänu triki switch 1080 õnnestumisele teenis Sildaru oma karjääri esimese medali täiskasvanute MMil. Sildaru on 17. veebruaril 2002. a sündinud ja elab Tallinnas. Ta alustas suusatamist oma jutu järgi umbes kaheaastaselt ja tema treener on tema isa, Tõnis Sildaru. Sildaru on esimene eestlasest vigursuusatamise maailmameister. Üks klubi liige avaldas meile oma sügavat muljet külastatud Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali kohta ning jutustas sellest, et memoriaal asub Tallinnas Pirita tee ääres. Memoriaal avati 23. augustil 2018.a. Nimememoriaali on kantud nende Eesti Vabariigi kodanike ja alaliste elanike nimed, kes alates 1940. aastast kommunistliku režiimi poolt õigusvastaselt mõrvati või vangistatuna või küüditatuna vangistuses või asumisel surid. Siin on üle 22 000 nime. Meie klubiliige leidis isegi oma sugulaste nimed. Kohtumise teise osa teema oli „Muusika ravib“. Arutleti küsimusi: kas muusika võib ravida? Mis on muusikateraapia? Tegime järelduse, et muusika mõjutab meie emotsioone, leevendab stressi ja valu, vähendab ärevust, on raviks depressiooni korral, aitab lõõgastuda, parandab tähelepanuvõimet, tugevdab immuunsüsteemi, alandab vererõhku, tõstab tuju, aitab väljendada tundeid ja teeb palju mud head. Muusikateraapia on väga mitmekesine ning seda võib rakendada kõikides tervisega seotud valdkondades. Teaduslikult on tõestatud järgmist: muusika mõjul muudab vesi oma struktuuri. Kauni muusika läheduses moodustavad külmutatud vee molekulid ilusaid kontuure, korrapäraseid vorme ja pitsilisi mustreid. Samas moodustab vesi, mille kuuldekauguses oli kakofoonilisi helisid, vormituid, tumedaid ja seest tühje kristalle. Kohtumise lõpus kuulasime Ivo Linna laulu „Suur Loterii“ ja 1996. aasta eurolaulu "Kaelakee hääl", mille esitasid Maarja-Liis Ilus ja Ivo Linna. Mängisime mitu fantaasiamängu. Mängimise käigus saime teada palju uusi sõnu. Aeg kohtumisel lendas kiiresti. Kurb oli kohtuda klubilistega eelviimane kord. Irina Tšertkova, külaline .Kahekümne teine kohtumine
Meie kohtumine toimus teemal „Kaunid kunstid. Teater. Muusika“. Kohtumise alguses tutvustasid meie eestvedajad eesseisvaid plaane, viimaseid kohtumisi ja õppekäiku. Vestlesime oodatavatest tulemustest ning vahetasime muljeid, mida sooviksime näha ja kuulda viimasel õppekäigul. Klubilised rääkisid ka oma viimastest kogemustest kasutada eesti keelt oma igapäevaelus. Siis tuli klubisse külla üks eesti keele õpetaja, kes aktiivselt hakkas meiega mängima erinevaid keelemänge. Tore oli mängida nii rühmas kui paaris ja kasutada eesti keeles erinevaid fraase. Keelemängud olid väga põnevad: fantaseerisime õpetaja poolt ette antud sõnade seletust, mõtlesime erinevate asjade ja esemete peale ning otsisime vastuseid antud küsimustele. Küsitluse käigus saime teada palju uut informatsiooni oma kaaslaste kohta. Mäng, mis mulle meeldib ja ei meeldi, tekitas palju elevust ja naljakaid situatsioone. Kuna rühmas on ainult naised, siis selgus, et peaaegu kõigile ei meeldi teha koduseid töid, eriti süüa valmistada. See mäng aitas paremini kasutada oma kõnes õigeid ma- ja da-infinitiivi vorme. Huvitav oli ka fantaasiamäng, kus oli vaja välismaalasele seletada, milleks me nimetatud asju kasutame: prügiämber, põrandalapp, lillepott jne. Mulle meeldis rühmatöö, kui õpetaja nimetas, näiteks mis on punane, ja me pidime kirjutama sõnu. See tegevus pani meid mõtlema. Kohtumise käigus mängisime ka mitu liikumismängu. Kohtumise teises osas vahetasime muljeid külastatud kultuuriürituste kohta ning soovitasime klubilistele kontserte ja teatrietendusi. Veel rääkisime ka eelmisel kohtumisel kuuldud harrastusest – viltimine. See oli nii huvitav, et küsimusi oli ka seekord, et saada lisainfot. Meie eelviimane kohtumine oli väga tore ja lõbus. Kahekümne esimene kohtumine 29.01.2019 Kohtumine toimus teemal “Olme. Raviasutused ja kaubanduskeskused”. Kohe alguses külastas meie keeleklubi A. Puškini tn 19 kortermaja esimesel korrusel asuva apteegi EURO apteek juhataja, kes töötab selles valdkonnas üle 10 aastat. Külaline andis põhjaliku ülevaate oma tööst ning soovitused ravimite ostmisel. Saime kinnitust, et oluline on konsulteerida oma arsti või apteekriga enne kui otsustame hakata end ise ravima. Kõik haigused ja haigussümptomid ei vaja ravi. Võib-olla me kasutame ravimeid asjata. Paljud ravimid võivad olla kahjulikud, kui neid ei kasutata õigesti. Arst või apteeker võib anda juhiseid, kuidas kõige paremini kasutada ravimit, et see ei ohustaks teie tervist. Et kasutada ravimeid õigesti ja ohutult, peavad neil olema kaasas täpsed instruktsioonid. Külalisega kohtumine oli väga sõbralik ja kasulik. Seejärel oli kohvipäaus, mille jooksul vahetasime muljeid kuuldu kohta. Kohtumise teises osas vahetasime muljeid „Südames sündinud“ dokumentaallavastusest, kuna 28.01.2019. a toimus õppekäik teatrisse. Kõigile meeldis Tallinna Linnateatri näitlejate Hele Kõrve, Külli Teetamme, Tõnn Lamp´i mäng ning nad rääkisid nii elavalt, et jäi mulje, et nad vahetavad oma elukogemusi, mitte ei mängi. Kõik inimesed, kes nägid lavastust, muutusid natuke paremaks. See lavastus mõjutas väga oluliselt meie suhet oma lastega. Kohtumise viimases osas toimus tutvumine ühe klubiliikme harrastusega. Allal on imepärane hobi: viltimine. Vestluse käigus saime teada, et viltimiseks on palju erinevaid tehnikaid: märgviltimine, nõelviltimine e. kuivviltimine, viltimine viltimismasinaga. Tore, et Alla tutvustas lühidalt ka viltimise ajalugu: sünnimaaks peetakse Mongooliat, kus arvatavasti valmistati esimesed vildist rõivad ja tarbeesemed. Sealt levis viltimisoskus Euroopasse ning tänapäeval on viltimine populaarne ka Eestis. Vilditud villast saab valmistada kauneid ja isikupäraseid ehteid, vaipu, kaunistada rõivaid ning teha lastele toredaid mänguasju. Villast esemed on looduslikud ja soojad ning rahustava ja raviva toimega. Viltimist võib proovida igaüks. Alla tutvustas ja näitas meile ka oma valmistöid. Me ahhetasime ja olime vaimustuses! Need soojad ja kaunid käsitööesemed on hea mõte ainulaadsete kingituste loomiseks! Alla näitas ka meile oma töövahendeid ning jutustas nõelviltimise tehnikast ja näitas töövahendeid. Kohtumine oli mitmekülgne ja imetore. Irina Tšertkova, keeleklubi külaline Viies õppekäik
Meie eelviimane õppekäik oli 28.jaanuaril 2019 Vaba Lava Narva teatrikeskusse, kus me vaatasime Tallinna Linnateatri näitlejate mängitud etendust „Südames sündinud“. Meile väga meeldis eelmine teatrikülastus ja seepärast kõik ootasid huviga seda õppekäiku. „Südames sündinud” on dokumentaallavastus, mis põhineb intervjuudel ja räägib lapsendamisest ning hooldus- ja eestkosteperedest. Etenduse käigus saime palju uut infot ning mõned terminid nagu tugipere, kasupere, asenduskodu, eestkostja said selgemaks. Väga tore, et etendusel on ka subtiitritega ekraan, kust vajadusel saab lugeda näitlejate sõnu ning paremini sisust aru saada. Näidendi teksti autor on Andra Teede, kes kohtus Eesti inimestega, kes on astunud selle sammu, teinud midagi egoistlikku ja suuremeelset, mõne arvates mõistetamatut ja samas nii loomulikku. Lapsendajad ning hooldus- ja eestkostepered jagasid oma kõige salajasemaid ja erilisemaid lugusid ning need lood olidki nüüd laval. Kolm näitlejat rääkisid, kuidas nad hakkama saavad, milliseid raskusi on vaja ületada, mida peaks teadma enne lapse perekonda võtmist. Ja loomulikult jagasid nad lapsevanemaks saamise rõõme, sest tegelikult on rõõmu kõige rohkem kui peres kasvavad lapsed. Huvitav oli kuulata ka laste kommentaare oma elust ja tunnetest ning kogemusest elada uues peres. Kõik kuuldud lood olid väga südamlikud ning panid kaasa elama. Suur üllatus oli etenduse lõpus, kui üks 100aastane naine rääkis oma elust ning laulis talle lapsepõlvest meelde jäänud laulu. Kõik klubilised jäid teatrikülastusega rahule ning koduteel rääkisid ja muljetasid nähtust-kuuldust. „Südames sündinud” on lavastus vanematest ja nende lastest, armastusest ja hoidmisest, kokku saamisest ja kokku kasvamisest, mis paneb mõtlema ja haarab kaasa. Tänan eestvedajaid pakutud võimaluse eest! Kahekümnes kohtumine Kahekümnes kohtumine toimus 22. jaanuaril 2019. a. Tegime ülevaate värsketest möödunud ja selle nädala uudistest. Rääkisime sellest, mis on uudistest kõige rohkem meelde jäänud. Kõigile jäi eriti hästi meelde uudis „Kas koolipäev peaks algama kell 9?“. Me arutasime, kas see toob kaasa rohkem inimestele ebamugavusi või mugavusi? Arutelu tulemusena otsustati, et kõik sõltub perede elukorraldusest. Vaatasime videolõike hommikusest TV-saatest. ETV külaline oli ajakirja Eesti Loodus peatoimetaja. Uudiseks oli 2019. aasta Eesti puu - kibuvits. Saime teada, et Eesti looduses kasvab kümmekond pärismaist kibuvitsaliiki ning mõned metsistunud kibuvitsad. Tuntuim sissetoodud liik on kurdlehine kibuvits, mis on meie rannikualadel laialdaselt loodusesse tunginud. Kasvuvormilt on kibuvits pigem põõsas kui puu. Ajakirja Eesti Loodus toimetus on aasta puud valinud alates 1996. aastast. Esimene aasta puu oli kadakas, mis on samuti sagedamini põõsas kui puu. Kultuuri saatest „OP“ me saime tutvuda ajakirjanik Marko Reikop'iga. Ta on maniakaalne kultuuri tarbija, tema sõnul. Talle meeldib käia Sankt-Peterburgis ja Eestis asuvates teatrites. Ta istub ainult heade kohtade peal: neljas rida on maksimum. Pärast saate vaatamist me vestlesime teiste klubi- liikmetega ja avastasime, et iga klubiliige ja külaline käis Sankt-Peterburgis asuvas teatris vähemalt 1 kord oma elus. Kohtumise teises osas toimus tutvumine uue töömaterjaliga. Me tegelesime tabelis „2019. aasta kalendaarse tööajafondi arvestus“ toodud andmete analüüsimise ja info kogumisega. Tabelist saime teada, et 2019. aasta koosneb 253 tööpäevast ja 2018 töötunnist. Aastas on 12 püha (neist vaid 8 tööpäeval) ning 4 lühendatud tööpäeva. Kõigile väga meeldis kohtumise viimane osa. Esialgu me lugesime ebatavalised ja naljakad lausediseseisvalt läbi. Näiteks: suslik suskas susped sussi sisse sooja. Töömaterjalis oli 16 lauset. Pärast seda me koostasime koos teiste klubiliikmetega oma uue naljaka lause: suurepärane sitane suitsuvorst sattus sugulasele suhkruga suhu, siis selgus saatusliku saledama susliku südamesoov-saada saksaks. Kohtumine oli hariv ja lõbus. Irina Tšertkova, keeleklubi külaline Üheksateistkümnes kohtumine Meie keeleklubi kohtumine toimus Tartu Ülikooli Narva kolledžis ja algas suurepärasest sündmusest: ungari noore kunstniku Henrik Martini näituse „Vidya“ avamisest. Näitus jääb avatuks 28. veebruani. Näituse avamine toimus kolmes keeles: ungari, eesti ja vene. Me saime teada, et oma töödes käsitleb Henrik Martin ego puudumist ja seab selle olemasolu kahtluse alla. Põhiküsimused, millega kunstnik tegeleb, on universaalsed ega sõltu riikidest, kultuuridest ega ajastutest. Ta keskendub inimese eksistentsi uurimisele. Pildid olid ebatavalised: nendel on selgelt joonistatud ainult silmad. Inimesed peaksid ise mõtisklema kuju üle. See oli huvitav, õpetlik ja hariv. Keeleklubi teise osa viisiime läbi kolledži ruumis 307, kus rääkisime viimastest uudistest, näiteks, et eesti õigekeelsussõnaraamat tähistab sellel aastal oma 100 aasta juubelit uue väljaandega. Sel puhul esitletakse uut raamatut „Eesti õigekeelsussõnaraamat, ÕS 2018“ ja esimest ÕSi ehk 1918. aasta „Eesti keele õigekirjutuse-sõnaraamatu“ kommenteeritud veebiväljaannet. Sõnaraamatus on 2600 uut sõna. Otsustasime, et see on tähtis sündmus kõikidele, sest keel muutub pidevalt, ilmuvad uued sõnad. Samuti kuulasime keelesäutsu „Kes saatis saadiku?“. Selle loo ajal selgitati, mida tähendab sõna „saadik“ ja kuidas sellest erinevates lausetes aru saada. Arvan, et need saated on meile kasulikud ja me peaks neid rohkem kuulama ja siis sisust rääkima, et täpselt kõigest aru saada. Keeleklubi järgmises osas kohtusime Natali Happoneniga, kes on Change Partners OÜ projektijuht. Ta rääkis endast: kus ta on elanud ja elab, töötanud ja töötab, millega tegeleb praegu jpm. Ta on väga avatud ja meeldiv inimene. Oli huvitav teada saada, et Natali tegeleb koertega, ta on koerte kasvataja ning väga huvitavalt jutustas koerte dressuurist. Saime aru, et see on väga raske protsess. Esimene kord ma kuulsin sõna „agility“. See on koertesport, kus koerad võistlevad takistusraja läbimises: just see ala on Natali hobi. Huvitav oli teada saada ja video vahendusel näha, et selle võistluse eesmärgiks on arendada koera liikuvust ning kontakti koerajuhiga. Lisaks sportlikule vormile nõuab agility koeralt ka sotsiaalsust ning soovi omanikuga koos tegutseda. Antud info oli minu jaoks hariv, sest mul on koer ning Narvas on koerteklubi „Lucky“, kus koeri ka õpetatakse, aga see toimub teisiti. Kohtumine oli tore! Kaheksateistkümnes kohtumine Meie kohtumine toimus 08.01.2019 teemal Töö. Seekord meie kohtumine algas natuke ebatavaliselt. Meie õpperuum oli hõivatud teise ürituse poolt ning meie alustasime kohtumist kõrvalolevas väiksemas õpperuumis 303. Alguses esitasime teineteisele küsimusi oletamise kujul töö, hariduse, kogemuste ja enesetäiendamise teemal. Oli päris naljakas, sest klubilised püüdsid välja mõelda ebatavalisi olukordi või nimetada naljakaid fakte. Siis meie õpperuum sai vabaks ja meie kolisime sinna ümber ning otsustasime teha kohvipausi jooksvalt. Vaatasime videolõike hommikusest TV-saatest TEREVISIOON ning vestlesime uudistest. Seal oli huvitav süžee troopilisest viljast jaca, mis on muutumas populaarseks meie toidulaual. Enne keegi meist sellest viljast ei olnud kuulnud. Jaca viljad kasvavad kuni meetri pikkuseks ja kaaluvad umbes 50 kg. Noored viljad praetakse ja hautatakse nagu köögiviljad, küpsed viljad süüakse nagu puuviljad. Noored viljad on meil saadavad ainult konserveeritud kujul ja neid võib kasutada roogades liha asemel. See on küll ebatavaline, et puuvili maitseb kui liha, aga nii mõnelgi klubilisel tekkis huvi see uus vili ära proovida. Teiseks uudiseks oli see, et 2019. aasta Eesti linnuks on kuulutatud öösorr. Öösorr on väikene lind tagasihodliku värvusega, päeval ta magab, öösel lendab ja püüab putukaid. Öösorr armastab soojust. Talveks lendab ta Aafrikasse. Öösorri häält võib kuulda soojadel suvistel öödel ja ta kõlab nagu konna krooksumine. Kolmandast saatelõigust me saime teada, et 2019. aastal tähistatakse 100 aastat, kui eesti keel omandas riigikeele staatuse ja seepärast seda aastat loetakse eesti keele aastaks. Rääkisime sellest, et keelt peab kaitsma, sest viimasel ajal kasutatakse kõnes liiga palju ingliskeelseid sõnu, just noored.. Kohtumise viimases osas me arutasime lühidalt milline võiks olla meie keeleklubi ajaleht. Iga osaleja pakkus oma rubriigi ja rääkis sellest, mida võiks seal kirjutada. Lisks vaatasime, lugesime ja sirvisime ajakirja TradeHous ning vestlesime loetust. Kohtumine oli tore ja asjalik. |
Eestvedajad
Inguna Joandi ja Riina Vohta Arhiiv
February 2019
|