16. kohtumise alguses rääkisime olukordadest nii koolides kui ka lasteaedades seoses koroonaviiruse levikuga.
Tänase päeva teemaks oli televisioon ja blogid. Eestvedajad pakkusid meile vaatamiseks katkendit ühest saatest nimega “Telelegendide lahing”. Selline saade kujutab endast mängu kahes meeskonna vahel. Meeskonda kuulusid kuulsad inimesed, kes on seotud eesti televisiooniga. Meeskondadele esitati küsimusi, mis olid samuti seotud Eesti televisiooniga. Hiljem lugesime ühte artiklit, kus olid välja toodud teleka vaatamise plussid ja miinused. Lugesime, arutasime omavahel. Ülle pakkus meile väikest küsimustikku. Interneti vahendusel pidime vastama küsimusele “Mitu tundi nädalas me vaatame telekat?” ja panema kirja kolm asja, mis juhtub, kui me loobume teleka vaatamisest. Enamus mõtteid olid sarnased. Järgmisena oli meie ees huvitav esitlus. Meil oli võimalus ära arvata, kes oli Eesti 2020 aasta parim saatejuht, parim meelelahutaja, parim teleseriaali näitleja, parim film jne. Saime teada mitu uut tuntud Eesti meedias tuntud nime. Hiljem rääkisime, kuidas suhtume blogisse ja kas me ise jälgime pidevalt mingeid blogisid. Maarja näitas meile hulka blogisid, millega võiks huvituda. Tunni lõpus igaüks valis endale ühte blogi ja paari lausega kirjeldas, kes on selle blogi looja ja miks see hakkas talle meeldima. Tõepoolest seal nimekirjas olid huvitavad blogid, millele tasub pöörata tähelepanu. Jelena
0 Comments
12.jaanuaril toimus ennearvamatu lugu - kohtusime juba 15. korda keeleklubilistega. Kohtumine toimus küll meetis, kuid see möödus ikka elavalt ja sujuvalt.
Kuna päeva teemaks oli "Eesti ajakirjandus", siis uurisime trükimeedia ajalugu ja võimalusi. Tutvusime eesti väljaannetega ning saime teada, mis on hea uudise põhiprintsiibid. Valisime ajalehe online keskkonnast ühe artikli lugemiseks ja rääkimiseks. Minu loetud artikkel vastas päris mitmele uudisväärtuse kriteeriumile. See oli: päevakajaline, konfliktne, lähedane. Kõige lõpuks püüdsime oma toimunud tunni kohta väikese uudisnupukese kirjutada. Veronika Meie kokkusaamine algas tervituste ja õnnesoovidega. Igaüks rääkis, kuidas ta veetis jõule ja võttis vastu uut aastat.
Järgmisena lugesime eelmise kohtumise blogi ja siis jätkasime teemaga „Tervis“. Jagasime oma mõtteid vastates küsimusele „Mida tuleb teha, et elada tervislikult ja kauem?“ Pärast meile anti ülesanne lugeda ühe haiguse sümptomeid ja püüda ära arvata, mis haigusega tegu on. Tegu oli stressiga, millega iga inimene puutub kokku oma elu jooksul väga palju kordi. Peale seda liitus meiega väliskülaline Julia (psühholoog ja pereterapeut), kes rääkis sissejuhatuseks veidi iseendast ja siis hakkas rääkima stressist ja sellest, kuidas sellest lahti saada. Osutus, et stressi on kahte liiki, nii negatiivne kui ka positiivne, kuid mõlemad on inimesele kurnavad. Selleks, et ennetada stressi, tuleb olla tähelepanelik kõigepealt enda keha signaalide suhtes. Tuleb pöörata rohkem tähelepanu sellele, kuidas sa ennast tunned, miks sa niimoodi ennast tunned või käitud ja mida sa võid selleks teha, et olla rohkem õnnelik. Covey ajamaatriks, näiteks, on väga hea vahend uurimiseks, mis on inimese elus oluline ja mis ei ole eriti oluline, mis võib oodata. Igaüks võib koostada endale seda sama maatriksit ja uurida oma elu just sellelt seisukohalt. Hiljem oli huvitav välja arvutada oma stressi taset. Järgnevalt kordasime inimese elundeid seostades nimetuse pildiga. Pärast oli ülesanne leida paare – kehaosa koos selle omadusega. Hiljem lugesime tervisega seotuid sõnu ja väljendeid, mõtlesime välja nendega lauseid. Kohtumise lõpus rääkisime natukene ka oma tervisest ning oma lapsepõlves põetud haigustest. Lõpetuseks arutasime ja püüdsime valida mõnda etendust meie järgmiseks õppekäiguks... Mul on juba suur ootusärevus hinges. Jelena Meie 2020. aasta viimasel kohtumisel osales kahjuks küll liiga vähe klubilisi, kuid kohtumine oli siiski viljakas. Rääkisime tervisest. Sest millest ikka inimestele meeldib rääkida, kui mitte ilmast ja tervisest. Need teemad puudutavad ju kõiki. Seega siis tervis. Mõtisklesime selle üle, mis mõjutab tervist. Videoloengust saime teada, et selleks on nii keskkond, sotsiaalne sfäär kui ka geneetika. Ning otse loomulikult ka eluviisid. Igaüks koostas 5 nõuannet selleks, kuidas püsida terve. Grammatika poole pealt oli teemaks käskiv kõneviis, mille abil saigi hästi soovitusi anda. Eestvedajatena loodame, et kõik klubilised püsivad ikka terved ja saavad kohtumistel osaleda!
Ülle ja Maarja 22. detsembril toimus meie eesti keele klubi kaheteistkümnes kohtumine. Seе oli veebitund ja tunni teemaks oli vaba aeg ja selle sisustamine.
Alguses meie arutlesime kahe reisisaate üle. Neist esimene oli „Meie aasta Indias“ ja teine „Kaks kanget Jaapanis“. Nende saadete vaatamine oli meie koduülesandeks. Saadete üle arutelu tekitas palju küsimusi ja erinevaid emotsioone. Meie tunni teine osa oli väga huvitav ja põnev. Asi oli selles, et kohtumiseks meie juhendajad palusid igal osalejal võtta kaasa esemeid ja pilte, mis on seotud nende hobiga. Tänu sellele me saime võimaluse teada saada, kui hämmastavad on iga kohalviibija hobid! Meie eestvedajad ka rääkisid oma huvitavatest hobidest. Vaatasime koos toredaid pilte! Saime teada ka psühholoogide arvamuse hobide kasulikkuse ja mõju kohta meie elule. 15. detsembril sai meie sõbralik seltskond kokku juba 11. korda tänu Maarjale ja Üllele.
Seekord oli meil huvitav teema - „Reisimine“. Vaatasime ja kuulasime palju huvitavaid lugusid reisimisest. Igaüks sai rääkida oma reisimisest ja oma tulevikureisi eelistustest. Kahjuks sel raskel perioodil maailmas reisida ei saa. Grammatika osas oli meil teemaks omadussõnade võrdlusastmed. Koduseks ülesandeks on vaadata kahte saadet „Meie aasta Indias“ ja „Kaks kanget Jaapanis“. Järgmisel kohtumisel võrdleme neid saateid. Kahju, et meil on nüüd distantsõpe. Loodame, et see periood varsti läheb mööda ja me jälle kohtume koos „elavalt“. Irina Meie reedene kohtumine oli eriti tore, sest meil toimus õppekäik Uhti kõrtsi, kus meie pidime ise valmistama savist anumat.
Me kogunesime lasteaia juurde, kus meid ootas buss, kuhu meie kõik ei mahtunud ning mõnedel oli õnn sõita eestvedaja Maarja uhke autoga. Kõrtsis ootasid meid kõrtsi issand Lembit ja kõrtsiemand Kai. Lembit tutvustas meile oma kõrtsi ja selle ajalood. Meile pakuti glögi, mis maitses suurepäraselt. Tervitussõnadele järgnes õhtusöök: laual oli Lembitu poolt küpsetatud leib ja või ning Kai poolt valmistatud kartulisalat, mis oli kartuliga ja peedisalat, mis oli otseloomulikult peediga. Toit maitses väga! Meile väga meeldisid meie sööginõud, mis olid käsitsi selle kõrtsi jaoks valmistatud. Pärast algas meie töötuba. Kai jagas meile saksa päritoluga savi, kandikud ja riidetukid. Kai näitas ette, mida me pidime saviga ette võtma, et savitükist saaks anum. Meie surusime, haarasime ja silusime savi. Eelkõige on tähtis protsess, kus savitükist ilmub midagi. Savi voolimine aitas meil keskenduda just praegusele hetkele. Ja tulidki välja väga kaunid ja omapärased anumad. Me valisime millist värvi glasuuriga meie anumad pärast põletamist kaetakse. Pärast Ksenijal oli au proovida valmistada savinõud kedral. Väga mõnus oli kedral keerlevat savi käes hoida. Kedral valmistas ta Kai juhendamisel kaunist lillepotti. Lõpetuseks saime me näha mõningaid Uhti kõrtsihoone tubasid ja erinevaid käsitöö esemeid, mida siinsamas valmistatakse. Väga tore õppekäik oli, suur aitäh meie eestvedajatele! Ksenija, Ksenia, Svetlana. Fotode autor: Svetlana Meie kümnes kohtumine toimus 8. detsembril. Teemaks oli meie kodulinn – Tartu.
Tunni alguses vaatasime videot, kust saime teada, et rahvusvaheline konkurss nimetas Tartu ja Haapsalu parima elukeskkonnaga linnade hulka. Saime teada, et Tartu on väga inimsõbralik linn. Meie olime väga uhked selle üle. Arutlesime, miks on hea elada Tartus ja mis meile meeldib meie linnas. Me jõudsime enam-vähem ühesugustele tulemusteni: Tartu on väga puhas ja rahulik linn. Samuti on Tartu roheline linn, kus laiuvad pargid ja ka Tartu linna lähiümbruses on palju looduskauneid kohti. Muidugi meeldib Tartu kõikidele tänu oma ülikoolidele ja teaduslinna nimele. Vaatasime ja võrdlesime vanu fotosid Tartust, mis oli varem ja mis seal asub nüüd, paljud kohad on nii muutunud, et me ei tundnud neid ära. Samuti arutlesime rühmades, miks turistid külastavad Tartut? Leidsime, et meil on palju huvitavaid kohti, kus saab veeta aega koos perega, samuti ka palju vaatamisväärsusi ja igaüks leiab midagi huvitavat. Lõpus meid jagati rühmadesse ja iga rühm pidi leidma informatsiooni internetist mingi Tartus asuva vaatamisväärsuse kohta. Aga ikkagi kõige huvitavam tunni osa ootas meid ees – jalutuskäik jõulueelses Tartus. Jalutuskäigu ajal me saime teada palju uusi fakte meie linna kohta, külastasime Raekoja platsi, Tartu Ülikooli, Toomkirikut, Jaani kirikut ja tähetorni. Kõikidel oli suurepärane tuju vaatamata sellele, et oli väga külm. Meie väga armastame Tartu linna! Suur aitäh meie eestvedajatele Maarjale ja Üllele, kes korraldasid kõike seda meie jaoks. Olga ja Natalia Meie keeleklubi üheksandat kohtumist alustasime möödunud teemast — poliitika. Meie mängisime presskonverentsi, milles võtsime endale intervjueerija ja ministrite rolli. Lõpetasime mänguga — «Kas ma olen..», milles pea igaüks meist arvas ära, milline kuulus isik tema on.
Nüüd on aeg tutvuda meie uue teemaga — Prügi sorteerimine. Meie arutlesime ringis, missugused müüdid ja väited on maailmas sellise teema raames ja jagasime oma mõtteid ja kogemusi. Pärast seda Ülle pakkus meile välja ülesande jaotada prügi «konteineritesse» (olmeprügi, klaas, paber jne) ja meie kõik koos täitsime selle ülesande. Heureka «Kuidas sorteerida prügi?» saatest saime teada, kuidas töötavad sorteerimispunktid ja mis läheb ümbertöötlemisele, samuti omandasime teadmisi selle kohta, kuhu ohtlikke jäätmeid viia ja et erinevatest materjalidest pakendid võib jagada eri gruppidesse. Pärast tegime ökoloogiateemalist testi — ökojalajälje kalkulaatorit, et selgitada keskmise pere ressursside kasutamist. Meie seltskondliku ajaviite lõpuleviimiseks meie kõik koos proovisime ajakirja paberlehtedest kinkekotti meisterdada. Täname meie eestvedajaid, et tõstatasite meie maakera jaoks nii olulise teema ja täname meid endid, kes me hoolitseme looduse eest. Ksenia ja Irina Meie kohtumise teemaks oli “Poliitika ja ministrid”. Selgus, et paljud meist ei tunne meie ministreid. Saime teada, et neid on koos peaministriga kokku 15: haridus- ja teadusminister, justiitsminister, kaitseminister, keskkonnaminister, kultuuriminister, maaelu-minister, majandus- ja taristuminister, rahandusminister, rahvastikuminister, riigihalduse minister,
siseminister, sotsiaalminister, väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister, välisminister. Nüüd me teame, kuidas ministrid välja näevad ning saame neid vajadusel õues kohates tervitada. Samuti tunneme me nüüd ministrite nimesid ja oskame neid kõiki peast loetleda kasvõi kohe. Me tegime kohtumise raames ka ülesandeid: otsisime sõnu, õppisime uusi omadussõnu, arutlesime, mis iseloomujooned võiksid ministrile sobida ja otsisime internetist, mis skandaalidega olid meie poliitikud seotud. Me jõudsime isegi videoid vaadata, eriti meeldisid meile Edgar Savisaare sõbralikud lemmikloomad. Kohtumise lõpus mängisime huvitavat Eesti-teemalist mälumängu. Suur AITÄH meie eestvedajatele, kes on igas tunnis positiivse tujuga :) Tatjana ja Ksenija |
EestvedajadMaarja Must-Vikman ja Ülle Antson Archives
July 2021
|