Täna mängisime traditsioonide teemalist mängu ja tegime meeskondades Eesti tähtpäevade ja pühade kohta viktoriini. Meeskonnad olid väga tublid ja aktiivsed. Suurt poolehoidu sai 2. veebruari küünlapäev, kuna tegemist on suurema naistepühaga ja otsustasime seda edaspidi tähistama hakata. Traditsioonidega seonduvalt vaatasime ühte hiljutist pulmavideo, mis näitas, et ka pulmade traditsioonid on tänapäeval võrreldes varasemaga veidi muutunud. Lisaks rääkisime mütoloogiast ja saime tuttavaks erinevate Eesti rahvajuttude tegelaste, mõningate kommete ja kohtadega (hiis, saun, leib, vaeslaps, vanapagan, Kaval-Ants, kratt, kotermann, ussikuningas jm). Suurt huvi tekitas kratt ja arvasime, et soovi korral valmistame endalegi ühe. Selleks vaatasime tähelepanelikult krati valmistamise õppevideot, nii et nüüd oleme krati tegemiseks pädevad. Kuna täna oli kuu viimane kolmapäev, siis oli kõigil midagi valget seljas. Keegi ei olnud stiilipäeva ära unustanud.
0 Comments
Tänases õppekäigus kõik imetoredad asjad said kokku. Imeline seltskond, ilm ja välja valitud ekskursiooni kohad. Käisime Äntu Sinijärvel, mis on Eesti kõige selgema veega järv. Järgmine peatus Äntu Valgejärv. Väga toredad kohad kus ma varem ei ole käinud, kindlasti käime veel terve perega. Väike ekskursioon ja mõnus puhkepaus ootas meid Ao külas, tutvusime kohaga kus sündis 1798 a. FR. R Faehlmann, Eesti kirjamees ja arst. Viimane peatus - Näkiuurimiskeskus. Meie juhendajaks oli Kaur Salus. Tema abil suurendasime oma teadmisi mütoloogias, rääkisime näkkidest, luupainajast jne. Saime kutse vähifestivalile, mis toimub augustis 2021. Vähese aja jooksul saime unustamatud elamused. Irina M Alustasime oma kohtumist sellega, et iga klubiliige rääkis kuidas möödus eelmine nädal, mida ta tegi, mida huvitavat toimus. Pärast meie toredad eestvedajad jagasid infot tulevaste väjasõitude ja ürituste kohta. Oktoobri kuu lõpus me sõidame Tallinnasse Kumu muuseumisse. Novembri kuus külastame meie Rakvere linna teatrit ja vaatame etendust "Hullemast hullem".
Üheks teemaks seekord oli eesti keeleväänajad. Igaüks sai endale paberi ja ülesandeks oli kiiresti ja ilma vigadeta lugeda keerulist sõna või fraasi, mida on raske hääldada. Teised kuulajad peaksid tõlkima ette antud väljendit. Oli tore eesti keelegümnastika! Nüüd me teame, et tänaseks on eesti keele kõige pikem sõna "kuulilennuteetunneliluuk", mida võib lugeda edasi ja tagasi. Sellel nädalal jätkasime teemaga kodu ja perekond. Vaatasime Oskar Lutsu Paunvere lugude põhjal viimast osa - filmi "Talve". Filmis näidatakse intriige noorte põlvkondade vahel, kus tegelased armuvad, pidutsevad ja leiavad koos lahendusi. Järgmisel nädalal vastavalt meie klubi reeglitele kõik peavad olema kohal valgetes riietes. Irina T Täna oli teemaks kodu ja perekond. Lõikasime ja kleepisime Eesti koduajakirjadest pilte ja kõik tegid endale kollaaži oma unistuste kodust. Kollaaži tegemise ajal vestlesime erinevatel teemadel ja muuhulgas meenutasime ka oma lapsepõlveaegseid liisusalme. Igaüks kandis oma kollaaži ette ja rääkis, milline on tema unistuste kodu. Oli väga põnev kuulata ning lõpuks jõudsime järeldusele, et kõige olulisem on kodu juures perekond mitte asjad. Vaatasime saadet „Meie kaunid kodud”, kus näidati omapärast muinsuskaitse all olevat kodu Tallinna vanalinnas ja arutasime, mis tundeid see kodu tekitab ja kas sooviksime seal elada. Tutvusime ka Eesti Keele Instituudi portaaliga eki.ee, kust on võimalik leida vastuseid väga erinevatele keelega seotud küsimustele. Uurisime näiteks, mida võiks tähendada sõna „kukerpillid”. Meie kohtumise alguses õnnitlesime grupikaaslast Rutat sünnipäeva puhul. See on traditsioon, mis ilmus meie grupis esimesena.
Siis rääkisime täiskasvanute koolitusest Eestis. Igaüks rääkis oma kogemustest, kus ja millal nad õppisid. Mõni meist õppis rohkem, mõni vähem ja mõni kavatseb täiendada omad oskused. Oli väga huvitav kuulata! See vestlus aitas meil üksteist paremini tundma. Viimasena sel õhtul oli dokumentaalfilmi „14 käänet“ vaatamine. Kui öelda formaalselt, siis see film on sellest, kuidas venekeelne noorem põlvkond üritab eesti keelt õppida ja kokkuvõttes paremini Eesti ühiskonnaga kohaneda. Näidatud on meie aega. Laste vanemad ise otsivad lasteaedu ja koole, kus nende arvates rohkem võimalusi eesti keelt hästi õppida. On arvamus, et see film räägib venelaste adaptatsioonist Eesti ühiskonnas, aga mina ei ole näinud seda. Kaks venekeelset tüdrukut, kes oli pandud ühte lasteaeda mängisid ja suhtlesid rohkem omavahel, kui Eesti lastega. 12aastane poiss, kes õppis kuus aastat vene koolis, 7 klassis läks õppima eesti kooli. Lõpetas selle hästi. Kodused ülesanded tegi mitte klassikaaslasega, vaid oma emaga. Ja viimane filmi persoon, 19aastane noormees, kes ei uurinud eesti keelt sügavamalt, vaid läks lõpuks otsima paremat elu Venemaale S.Peterburisse. Nii et minu jaoks see film on vene inimesest, kes elavad väga pingelist elu, kes väga muretsevad oma laste tulevikust. Kogu nende vaba aeg kulub eesti keele õppimisele. Nad vahetavad lasteaedu, koole ja elukohta, lõpmatud trennid, huviringid, autosõidud ühest linna otsast linna teiseni, väsinud laps tagaistmel... Filmis tõstatatud teema on väga terav. Vene vanematele. Ja ka minu jaoks. Kahe lapsega kolmest läbisin need „kümme põrgu ringi“... „14 käänet“... Veera Sellel kolmapäeval meid külastas Vilja Messer - hariduse peaspetsialist, ta rääkis meile Rakverest. Kui palju inimest elab Rakveres, kui suur on linna pindala, mitu kooli ja lasteaeda meie linnas, millised muutused ootavad meid tulevikus haridussüsteemis ja kuidas muutub juba kool tänapäeval. Oli huvitav kuulda, mida uut sellel aastal ehitati linnas ja mida plaanis veel ehitada. Natalja |
EestvedajadUrsula Einmann ja Tiina Saare Archives
January 2021
Categories |