Meie kõige viimane kohtumine oli 16. detsembril, mis oli Trühvlite tegemise töötoas. Tegime soolakaramelli trühvleid ning tumedaid trühvleid, mis olid kirssidega. Meile väga meeldis töötoa juhendaja, ta oli väga abivalmis ja aitas siis kui me hätta jäime. Aeg läks kiiresti, oli huvitav ja maitsev. Koolituse lõpus sai iga osaleja endaga kaasa võtta 3 imeilusat karpi, täis trühvleid.
Igatahes keeleklubi oli väga huvitav ja väga kahju, et see juba läbi sai. Meile väga meeldisid, meie kallid õpetajad Maarja ja Ülle. Irina ja Vitali. 8. detsembri kohtumisel rääkisime eesti kirjandusest. Uurisime, kui paljudest eesti kirjanikest ja luuletajatest oleme varem kuulnud; arutasime, kas keegi on mingisugust teost ka lugenud. Rääkisime lühidalt erinevate autorite elust ja loomingust, sealhulgas olid nii klassikud (K. J. Peterson, A. H. Tammsaare, O. Luts jt) kui ka kaasaegsed autorid (A. Kivirähk, D. Kareva jt). Mängisime ühte mängu K. J. Petersoni reisimisest, pärast külastasime kodulehte, kust saime palju uut teada eesti autoritest ja nendenimelistest muuseumidest. Selle baasil koostasime viktoriini, mida oli päris huvitav mängida. Lõpus vaatasime O. Lutsu loomingu põhjal tehtud filmi «Talve», mis mulle isiklikult meeldis väga.
Nastja 8. detsembri kohtumisel rääkisime eesti kirjandusest. Uurisime, kui paljudest eesti kirjanikest ja luuletajatest oleme varem kuulnud; arutasime, kas keegi on mingisugust teost ka lugenud. Rääkisime lühidalt erinevate autorite elust ja loomingust, sealhulgas olid nii klassikud (K. J. Peterson, A. H. Tammsaare, O. Luts jt) kui ka kaasaegsed autorid (A. Kivirähk, D. Kareva jt). Mängisime ühte mängu K. J. Petersoni reisimisest, pärast külastasime kodulehte, kust saime palju uut teada eesti autorite ja nendenimeliste muuseumide kohta. Selle baasil koostasime viktoriini, mida oli päris huvitav mängida. Lõpus vaatasime O. Lutsu loomingu põhjal tehtud filmi «Talve», mis mulle isiklikult meeldis väga.
Nastja Meie eelmine kohtumine toimus kunsti, õigemini kujutava kunsti teemal. Ega asjata palunud Ülle ja Maarja juba kohtumise alguses, et prooviksime paberil visualiseerida, mida me nädala ja nädalavahetuse jooksul tegime . Tunni mõte oli tutvustada meile tuntud Eesti kunstnike loomingut, sealhulgas tutvuda ka väljaspool kodumaad tuntuks saanud kunstnike loominguga. Kellelgil meist ei olnud nende teostega tutvumise kogemust, kuid igaüks sai ülesandeks koostada kohtumise käigus ettekanne ühe kunstniku kohta. Selgus, et 19. sajandi teine pool oli eesti rahvusliku kujutava kunsti sünniaeg. Saime teada mitte ainult selliste kunstnike nagu Konrad Mägi, Johan Köleri, Kristjan Raua, Eduard Wiiralti ja teiste tuntuimatest töödest, vaid ka huvitavatest faktidest nende elust. Näiteks huvitas mind, et paljud tolleaegsed kunstnikud said hariduse Peterburi Kunstiakadeemias ja näiteks suur kunstnik Köler oli isegi keisri Aleksander II tütre Maria joonistusõpetaja ( 1862–1874). Kohtumise teises pooles vaatasime intervjuud Eesti päritolu kunstnikuga, Kalev Mark Kostabiga, kes muide on ka helilooja ja kes elab Ameerikas, Los Angeleses . Tema töid eksponeeritakse kuulsates muuseumides üle maailma. Tema stiil on väga omanäoline ja üldiselt on ta tuntud oma maalide poolest, mis kujutavad näotuid kujusid, kes kommenteerivad sageli kaasaegse ühiskonna aktuaalseid poliitilisi, sotsiaalseid ja psühholoogilisi probleeme. Mulle isiklikult jätsid tema maalid tugeva mulje. Kohtumise lõpus tutvustas Maarja meile projekti "Karantiinikunst" raames toimunud veebipõhise fotonäituse kollektsiooni, kus igaüks sai osaleda kuulsa maali jaoks oma fotoreproduktsiooni loomisel. Kohtumine toimus ühe hingetõmbega!
Olga P |
Eestvedajad
Maarja Must-Vikman ja Ülle Antson Archives
December 2021
Categories |